Abigail Williams - In the Shadow of a Thousand Suns

Abigail Williams "In the Shadow of a Thousand Suns" Slipcase CD

12.99€
Plaadifirma: Candlelight
Välja antud: 2008
Stiil: Melodic Black/Deathcore
Riik: USA

Tracklist

1. I
2. The World Beyond
3. Acolytes
4. A Thousand Suns
5. Into the Ashes
6. Smoke and Mirrors
7. A Semblance of Life
8. Empyrean: Into the Cold Wastes
9. Floods
10. The Departure

Plaadi pikkus: 46:30
+

Tutvustus

Rabav debüütkauamängiv bändilt, mida ajakiri Kerrang on kirjeldanud kui haiglaselt erutavat, mitmepalgelist ja unustamatut segu gothenburgi death-metalist, jõulistest breakdownidest ning black-metali külmahammustustest. Plaadi on produtseerinud vanameister James Murphy ning külalisena lööb kaasa Emperori trummar Trym.

 

Arvustused

Virko Pirrus
Nailboard Magazine
http://www.nailboard.org/magazine

New Yorgis pesitseva Abigail Williamsi suhtes on kaunis keeruline mingit seisukohta võtta. Võrdlemisi noore ea kohta suhteliselt kiiresti endale nime teinud bändi muusikat reklaamitakse kui hübriidi sümfoonilisest black metal´ist ja... metalcore´ist (olgu, tegelikult deathcore´ist, kuid minu jaoks üks "core" kõik). Tavaliselt kipun nina kirtsutama black metal´i suhtes, mida tehakse Suure Lombi taga, kuid sedapuhku sündigu erand, sest eks ole ju endalgi huvitav teada saada, kuidas selline supp maitsta võiks. Pealegi põristab suurema osa plaadi trummipartiist sisse ei keegi muu kui Emperorist ja Zyklonist tuntuks saanud norrakas Trym, keda peetakse õigusega üheks kiireimaks ja tehnilisemaks ekstreem-metalli trummariks.

Uskumatu küll, aga Abigail Williamsi muusika on täiesti söödav kompott kõigile Dimmu Borgiri, vanema Covenanti ja üldse üheksakümnendate lõpu Norra sümfokoolkonna austajatele; seejuures on nn "core"-elemendid bändi muusikas suhteliselt marginaalsed, kui ehk üliagressiivne trummipartii ja kohatine efektikasutus vokaali esilemanamises välja arvata. Samas ei pea siinkirjutaja end muidugi suuremat sorti asjatundjaks modernse metalcore´i alal. Olgu sellega, kuidas on, aga loeb see, et Abigail Williams on oma kunstis täiesti pädev bänd. Laulukirjutusoskus küündib tasemeni, kus suhteliselt keeruline ja kompleksne materjal on suudetud hoida võimalikult ühtsena võimalikult mõistliku hulga minutite jooksul; samuti on pillimeeste tase ühtlane ja mänguoskus kvaliteetne. Tore on, et võrdlemisi vabad käed on antud võluvale sündinäitsikule Ashley "Ellyllon" Jurgemeyerile, sest kui midagi esile tõsta, siis oleks selleks just tema maitsekad, ent samas julged sümfooniasoolod.

Mõnevõrra ebalust tekitab bändi suhteliselt ebapläkilik imidþ, vaba stiilile omastest (vaata kasvõi Dimmu Borgiri bändipilte) laibamaalingutest ja üldse igasugusest "antikristlikust" poosetamisest. Nii mitmelgi mehel bändis tundub ka afroameerika verd soontes voolavat, mis taaskord mõjub üllatusena. Kas muutuva aja märk? Võimalik, kuid muusika mõjub sellegipoolest võimsamana kui nii mõnegi black metal´i kodumaalt Norrast pärit bändi viimase aja looming, kasvõi eelpoolmainitud Dimmu kohati naeruväärsuseks muutuv muusika.

7/10

Lisa arvustus

Ainult registreerinud ja sisseloginud kasutajad saavad seda funktsiooni kasutada.