Marduk - Rom 5:12

Marduk "Rom 5:12" Slipcase CD

14.99€
Plaadifirma: Century Media
Välja antud: 2007/2020
Stiil: Black Metal
Riik: Rootsi

Tracklist

01. The Levelling Dust (05:12)
02. Cold Mouth Prayer (03:28)
03. Imago Mortis (08:36)
04. Through The Belly Of Damnation (04:20)
05. 1651 (04:54)
06. Limbs Of Worship (04:26)
07. Accuser/Opposer (08:43)
08. Vanity Of Vanities (03:42)
09. Womb Of Perishableness (07:01)
10. Voices From Avignon (05:08)

Plaadi pikkus: 55:24
+

Tutvustus

"Rom 5:12" kummutab kõik arvamused teemal, nagu poleks Mardukil enam muusikaliselt midagi uut välja pakkuda — on küll ja kuidas veel! Uuenenud koosseisuga Rootsi black-metal-legend liigub taas täiskäigul edasi! Lisaks löövad albumil kaasa Marduki esimene vokalist Joakin Gothberg ja Alan Nemtheanga Primordial´ist.

 

Arvustused

Virko Pirrus
Nailboard Magazine
http://www.nailboard.org/magazine

„Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.“ (Pauluse kiri roomlastele 5:12)

Aastaid tagasi mainis Marduki endine solist, legendaarne Legion ajakirjale "Pläkk" antud intervjuus, et seitse surmapattu on just niivõrd mõnusad kui elu üldse olla saab. Rootsi sõjamasin on juba 17 aastat hävingu- ja kaoserada tallanud ning oma patustest põhimõtetest kümne küünega kinni hoidnud. Tunnistan, et ei ole osanud Marduki vanemaid, kiiruse ja "andmise" peale üles ehitatud plaate eales hinnata — soodoma ja komorra levitamise kõrval unustati ära muusikaline kasvamine, hävingusse suunatud energia põles kiiresti ära ning potentsiaalset võimekust ei osatud õigesti suunata. Tobe kemplemine teise Rootsi pläkihiiu Dark Funeraliga teemal, kes suudab kirjutada kiirema loo, ning pidev pooletoobi-üllitiste (DVDd, kontsert- ja miniplaadid) väljatulistamine aina süvendas minu skeptilist suhtumist bändi. Sisuliselt maha kantud Marduk reinkarneerus aga paar aastat tagasi, kui kolm neljandikku bänd nn klassikalisest koosseisust ragistamisest ära tüdines ning kergemat leivaraha otsima läks. Kui tavaliselt on selline käik esimene märk bändi lagunemisest, siis ainsana bändi jäänud Morgan Steinmeyer, Marduki aju ja mootor, on suutnud tõestada vastupidist. Täiesti uues koosseisus sisse mängitud ja 2004. aastal ilmunud "Plague Angel" üllatas paljusid senisest raskema saundi, death-metalile omaste käikude ning uue vokalistiga. Ehkki tegu ei ole halva albumiga — pean seda uue kauamängiva valguses pelgalt uue line-upi sissemängimiseks —, polnud see ei liha ega kala. Teine koosseis ei suutnud tekitada teistsugust emotsiooni. "Plague Angelist" on nüüd möödunud kolm aastat (Marduki mõistes enneolematult pikk ajavahemik) ning bänd on suutnud end lõpuks ka minu jaoks rehabiliteerida. "Rom 5:12" kummutab kõik arvamused teemal, nagu poleks meestel enam midagi öelda — on küll ja kuidas veel!

Uus album üllatab. Ühelt poolt on endiselt pildis kõik Mardukit läbi aegade kirjeldanud loomujooned — põrgulik kiirus, marutav trummiragin ja deemonlik vokaalipartii —, teisalt on aga muusikaline materjal seekord tõepoolest toimima saadud ja noppimisvalmiks küpsenud. Selles, et konstantne blaastbiit ei ole enam prioriteet numero uno, võib veenduda avarada "The Levelling Dust" kuulates. Ehkki Marduk on ennegi aeglasemate rütmidega eksperimenteerinud, on see tendents alles "Rom 5:12" peal leidnud oma õige koha. Ja teate, miks? Aga sellepärast, et mainitud piiblitsitaat kirjeldab perfektselt albumil valitsevat vanatestamentlikku, raevutsevat ja verejanulist atmosfääri, mis oma religioosse vihkamisega end otse orjameelsesse ajju puurib. See ei ole enam lihtlabane üritus tabada õhustikku, vaid siin ongi see reaalsuseks saanud! Aeglasematest aga seda enam atmosfäärsetest ja massiivsetest lugudest õhkub külma ja kalkuleeritud vihkamist, mis energilise ragistamise puhul muidu spontaanseks ja kontrollimatuks muutuks. Mina eelistan Marduki puhul esimest varianti — eriti, kui arvestada, et uus vokalist Mortuus on lõpuks ometi bändi sisse elanud ning Legioni kingadest välja astunud. Selle mehe lõrin mõjub ühtviisi rusuvalt (ehk hästi) nii aeglasemates kui kiiremates palades — viimased pole vanade fännide meeleheaks samuti kuskile kadunud.

Mõneti irooniline on aga tõik, et isegi nüüd, mil Marduk on jõudnud uuele tasemele, tõuseb album selgelt esile kahe külalisesineja tõttu. "1651", täies pikkuses Arditi poolt loodud elektrooniline darkwave/ambient-pala hiilgab ülisünge atmosfääriga, mis sobib vanatestamentlikkusse temaatikasse nagu nael Jeesuse jäsemesse. Kui tavaliselt jäetakse “teistsugused” lood albumi lõppu outro osa täitma, siis siin jagab "1651" albumi kaheks, olles sedasi vaikuseks nii pärast kui enne äikesetormi. Lugu "Accuser/Opposer" kaalub aga juba üksinda üles kõik senised libastumised ja altminekud, millega Marduk seni hiilanud on. Mortuusi avitab selles loos ei keegi muu kui Alan Nemtheange iirlaste Primordialist, kelle eksimatult äratuntav puhas vokaal lisab loole värske mõõtme, milleni Marduk ehk omapäi ei küündikski. Võigas, robustne, ent vaieldamatult eepiline kaheksaminutine pläkikoletis on see pala, mis juba ainuüksi väärt albumi soetamist.

Siin ei ole kahtlust! Aastal 2007 on end Mayhemi kõrval rehabiliteerinud ka Marduk. Pauk, mis tuli sealt, kust seda enam oodatagi poleks osanud!

4/5

Lisa arvustus

Ainult registreerinud ja sisseloginud kasutajad saavad seda funktsiooni kasutada.